Ma tean, et enam ei tohi seda soovida, aga hästi salaja siiski, HEAD UUT AASTAT! Et 2016 tuleks teguderohke, positiivne, vinge, põnev ja lihtsalt imeline!
Minu aastavahetus kulges sõpruse tähe all ja seda selle kõige positiivsemas mõttes, olin koos oma toetavate nunnupallidega ja oi kuidas sai nalja! :D
Siin ei ole küll kõiki armsaid peal, aga suur osa siiski :)
Peale Tartu aastavahetust tõttasin ma ema juurde, kus oli, nagu ikka, ülimalt hea ja tore, sealjuures uksest üllatusena sisse sadanud, ei tundnud ema mind ära-aga pole hullu :D
Mina ei tea, kas see on tavaline või pigem ei, kui lastakse emal juukseid lõigata, mina igatahes lasin ja olen tulemusega tohutult rahul!! Aitäh mommy!
Lähemal vaatlusel on märgata kerget kadu pealae karvastikus
Paar päeva veetsin mõnusasti Raplas, siis aga tuli Tartusse tööle minna, samas ei saaks öelda, et see kuidagi ebameeldiv oleks, vastupidi, see sunnib ennast regulaarselt kokku võtma ja ajusid liigutama-kõlab ju positiivselt. Noh igatahes kimasin ma Tartusse, tõestusmaterjal on siin:
Enne kui sain uuesti Raplasse üldse sõita, oli vaja mu Caddyĺ üldsegi puhurid korda teha, vastasel juhul oleks kahetunnisest sõidust saanud viis tundi klaasi kraapimist ja eluga riskimist. Kohale ma jõudsin, puhurid töötasid imeliselt, ära ei külmunud :)
Sõidu lõpetuse pilt
Samal õhtul oli vaja sõita Mai-Agate Väljataga loengusse, muuhulgas oli planeeritud mul ka intervjuu temaga...hakkasimegi juba sõitma, väljas näitas -27 kraadi, olime juba peaaegu kohal, kui autol kukkusid tuurid nulli ja me jäime keset teed seisma..
Siinkohal ütlen puhtast südamest, et ma tohutult armastan vanu autosid, diiselmootoreid ja karmi talve, juhheiiiii!!!(raisk)
Haarasin siis oma hiiglasliku spordikoti õlale, väikese õe käevangu ja matk võis alata, intervjuule hiljaks ei jäänud, aga külmast kanged lõualuud olid võimelised artikuleerima alles intervjuu lõpuks-oli tore.
Järgnev päev oli sisutihe, selles külma apokalüpsises suutis mu ema käsitsi kõigile loomadele vett kaevust vinnates oma hääle ära kaotada, samas oli ta meisterdanud EHS-i jõulupeoks hobuinimeste aukoodeksi ja kes pidi selle siis värisedes õhtul ette lugema? Ilmselgelt mina, kusjuures mul oli kindel plaan hiilida mööda seina ääri ja olla nähtamatu, see läks ilmselgelt pekki, nii nagu alati. Käed muide ei värisenud mul lavahirmust, vaid külmast, mul on viimased poolteist nädalat konstantselt ja lakkamatult külm olnud, imeline, kas pole?
EHS-i jõulupidu
Üldiselt oli mahe ja mõnsa vaheaeg
Sõin palju..
Lendasin ühest Eesti otsast teise ja tundsin ennast jube maru hästi :)
Lõpetuseks hea tarkusetera, mida tasuks meeles pidada:
Olge mahedad ja nagu ütleb mu hea sõbranna, jäägem moodsaks! :)
