Tere kõigile, kes on siia sattunud! :) 

Terve möödunud nädal oli minu jaoks rutakas, aktiivne, täis sporti ja hurmavat hobuse sita haisu-unustada ei saa ka muidugi kooli ja Elmarit! Nädal algas minu jaoks rutakate tundidega Tamme Staadioni jõusaalis, kus sain olla tänu arvestusnädalale, mille raames oli pooltel kaheteiskümnendikel lihtsalt 3 vaba päeva, minul aga praktikum-hommikuti tuiasin jõusaalis, lõunast praktikumi, siis juba Elmarisse. 

Neljapäev algas jõusaalis, meie klass oli alles teiseks tunniks kooli oodatud ning kell 3 olime nagu kord ja kohus taas praksis, mille lõpptulemuseks oli pisivea tõttu mitte miski-analüüsid läksid kogu täiega pekki, aga no probs, targemaks saime ikka.

Nädala vinge osa algas aga alles neljapäeva õhtul, kui Tartusse saabunud ema tunniajase hilinemisega lõpuks mind peale korjas ja me imelise rendiauto-citröen c3-ga Rapla poole kihutasime. Noh kihutamiseks on seda vast palju nimetada, rohkem auto välja ei võtnud kui 70 km/h ning maanteel mööduti meist nagu sittuvatest küülikutest, aga meid emaga ja tagaistmel põõnava väikese õe Minniga, see absoluutselt ei morjendanud-juttu jätkus kauemaks. 

See kord oli kahjuks mu külastus lühike, pidin juba laupäeval Tartus esinema, seega kõik maavõlud tuli endasse kiirkorras ahmida. Üks hea tuttav armastab tuua hea kujundi kirjeldamaks tunnet, mis valdab tegelikke maainimesi linnast maale pääsedes-tunne on selline, justkui Su veri vahetuks! Ja ma tean, millest ta räägib, oi ma tean! 

Nüüd tuleb kerge treeningsoovitus:

=

Pisut utreeritud tagumiku lihas :D

Ja see on garanteeritud, põranda vahetamine on ka muidugi võimalus(tulemuseks on siiski käe- ja seljalihased):

Aktiivne puhkus ema juures

Aga olles Tartus, kõlbab ka tavaline jõusaal, nii kehtib vähemalt minu kohta:

Ees ootab aga uus imeline nädal, mis on täis väljakutseid ning rõõmu! :) 

Lõppu veel laupäevaõhtune outfit:

Järgmise muljetamiseni, 

Teie B :) 

Tere :) 

Paar kuud tagasi avastasin, et "OHhhooo!", ma ei ole üüber-ammu siia toredasse blogisse miskit lisanud, selle vea otsustasin nüüd ja just nüüd likvideerida. 

Viimasest postitusest on möödas ligikaudu poolteist aastat, seega vahepealsel ajal on nii mõndagi uut ja huvitavat nii elurütmis, kui ka treeningrütmis muutunud. Näiteks võiks siis vast välja tuua asjaolu, et nüüd olen gümnaasiumis koolilapsemaratoni lõpusirgel, töötan raadios Elmar, murran enamasti pead küsimuse üle "Kelleks ma tegelikult saada tahan?", treenin täpselt nii palju, nagu seda võimaldab kool, töö ja muusika. 

Otsustasin edaspidi rääkida tiba rohkem ka muudest valdkondadest, peale spordi, sest nagu antud blogi pealkiri ütleb, siis PEA EES VETTE, võiks olla sisuliselt pealkirjana kroonida minu tervet senist eksistesi. 

Olen spontaanne, ettearvamatu, elurõõmu täis, üritan olla alati positiivne ja igas ämbris, millest kolinal läbi käin, leida selle miski, mis aitab edaspidises elus olla targem ja ettenägelikum. 

See oli nüüd küll hümn ilustatud minule, aga pika jutu lühike mõte on see, et siit blogist leiate vahvaid seiklusi, spordisoovitusi(omal nahal katsetatud), veidraid ja põnevaid juhtumisi minu elust, samuti mõttemõlgutusi minu jaoks tähtsatel teemadel, nagu seda on näiteks sport, laulmine, raadiotöö, loomad, loodus jne jne jne..

Põnevuse pärast lisan siia ka paar pilti endast, et Teie, kallid lugejad, saaksite aimu, mis karvase jörmiga on tegemist, 
blogimiseni!

Teie B

Jörm mütsiga

Jörm spordikotiga

Õnnelik jörm